[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jätma ‹jätta, jätan; jäetakse, jäetud 47›

1. (edasi) olla laskma. a. (kuskil, mingis kohas). Jätsime suurema osa raamatuid kastidesse. Kari jäeti ikka ööseks välja, koplisse. Kas teda üldse enam kooli jättagi? Olen kahjuks prillid koju jätnud. Jätsin vihmavarju rongi, sae metsa, võtme lukuauku. Ärge jätke raha lauale! Masin jätab umbrohuseemneid terade hulka. Majast on kohale jäetud ainult alusmüürid. b. (seisundis, olukorras, asendis, tegevuses). Röövlid jätnud mehe ellu, hinge. Hea, et nad su luud-kondid terveks jätsid. Nad on mu ammu rahule jätnud. Otsust ei tehtud, asi jäeti lahtiseks. Kavatsesin selle saladuseks, saladusse, salajasse, enda teada jätta. Kas sina jätsid ukse haagist lahti? Jättis teise jala üle reeserva rippu. Jutt jättis kuulajad kahtlema, kahevahele. Küsimus jäeti kaalumisele, vaatluse alla. Töö korraldamiseks on rühmajuhile üsna vabad käed jäetud. Sõpra ei tohi hätta jätta. Jätame tordi terveks, lahti lõikamata. Jättis juuksed ööseks patsi. Jättis söögiajalgi mütsi pähe. Jäta kingad jalga! Ära jäta mänguasju põrandale laiali, vedelema. Kontrolltööde vihikud korjati kokku, kodutööde omad jäeti kätte. Jättis poes käimata, kinno minemata, töö tegemata. Sellele küsimusele jätan vastamata. Masin jättis pesu mustaks. Tsarism jättis lihtrahva harimatuks, hariduseta. Seadus jäeti jõusse. Põlispuu jäeti kasvama. Ära jäta kirvest õue roostetama! Laualamp jättis toanurgad hämarusse. Jättis asja vanaviisi, seks, nagu oli. Seekord jätame niisama, järgmine kord juba karistame. Seda asja me nii ei jäta! Seda ma talle ei jäta 'maksan kätte, teen tagasi'. Ära jäta, hakka vastu! Niisugused sõnad jäta hammaste taha 'välja ütlemata'. Eksamikonkurss jättis ta ülikooli ukse taha 'ta ei saanud üliõpilaseks'. c. (mingiks otstarbeks, kellegi v. millegi jaoks). Üks leib tuleb varuks jätta. Ühe põrsa jätsid nad tõuloomaks. Parim vili jäetakse seemneks. Töö ei jätnud puhkuseks mahti. Majade vahele, aedade alla, muruplatsideks on jäetud rohkesti ruumi. Teise õuna jätan õe jaoks, õele. Miks sa kõik ära jagad, jäta ikka enesele ka! Jättis ühe toa poja tarvis. Ei jätnud talle vähimatki lootust. Jättis endale õiguse, võimaluse lepingust loobuda. d. (mingi ajani). Õpetaja jättis küsitluse tunni lõpuks, järgmiseks korraks. Punased õunad jäeti jõuludeks. Jätan kirja kirjutamise homseks. Pulmad jäeti sügiseks, sügise peale 'ei peetud enne kui sügisel'.
2. mingisuguseks muutma v. muutuda laskma, mingisse olukorda v. seisundisse minna laskma v. siirma. Põllud jäeti sööti. Jättis õppimise unarusse, lohakile, hooletusse. Asjad olid laokile, ripakile jäetud. Uued sündmused jätsid vanad varju, unustusse. Palun jäta mind nüüd üksi. Lapsed jätsid mängu pooleli, katki, soiku. Ta olevat nüüd joomise vähemaks, vähemale jätnud. Jättis perekonna abita, toeta. Jättis hobuse seisma ja ronis vankrilt maha. Sõda jättis meid peavarjuta. Ma ei saa lapsi koju omapead jätta. See amet jätab meid nälga. Jätsin kõik nähtu täpselt meelde. Direktor jättis puhkusele minnes peainseneri oma asetäitjaks. Poisid jätsid tüdrukute palli enda kätte. Jättis teised narriks, lolliks.
3. tulemust, tagajärge v. järelmõju andma, millegi ilmumist v. tekkimist põhjustama. Jänes oli jätnud lumele värsked jäljed. Liköör jättis kuuele pleki. Auto kihutas mööda, jättes õhku paksu tolmupilve. Traktor jätab taha sirged künnivaod. Põletushaav jätab suure armi. Ära jäta liiga suuri, väikesi sõnavahesid! Solvumine, pettumine oli jätnud ta südamesse okka. Mees jättis endast hea mulje.
4. (lahkudes) loovutama, (üle v. edasi) andma. Jättis kohvrid pakihoidu, üleriided garderoobi hoiule. Jäta võti mati alla, küll ma sealt leian. Lapsed jätsime vanaema hoolde. Jättis lambad suveks metsavahi juurde söödale. Jätan sulle igaks juhuks oma aadressi. Jätsin talle sõna, teate. Isa jättis pojale päranduse, suure summa päranduseks, pärandusena maja. Jätke avaldus siia, küll mina ta edasi annan. Jätsin arve maksmise sõbra hooleks. Veranda jäeti suvitajate kasutada, kasutusse. Ära jäta võid hiirtele solkida! Kilpkonn jätab munad päikese haududa. Jätkem kriitikute otsustada, kas töö on õnnestunud. Jätsin pildi talle mälestuseks. Talle jäeti kõige viletsam tuba, kõige väiksem näidendiosa. Kahtlane, kas saan kõik mulle jäetud korraldused täidetud. Mees on kaevanduses oma tervise jätnud. Sõjas jätsid paljud oma elu. Jätab naiste pärast kas või hinge. || (lahkumistervitusega seotud väljendites). Jättis kõigiga kättpidi jumalaga. Jätsime hüvasti, nägemiseni. Jätsin head tervist, head päeva, head õhtut ja läksin koju. Tormas head aega jätmata minema.
5. lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma. Jäta jutt, loba, nutt, virin! Ta ei jäta ikka veel jonni. Kumbki ei jätnud oma õigust. See mõte, lootus tuleb jätta. Kas sa jätad juba kord! Jätke meelitused, toorused, maotud naljad! Jätame need kurvad mõtted. Mina enne ei jäta, kui töö valmis saan. Kass jättis näugumise. Õppimist, kooli mina ei jäta. Mees jättis jooksiku püüdmise, jälitamise. Sass olevat jätnud viina ja tubaka, joomise ja suitsetamise. Ühe naise jätab, teise võtab. Oma lapsi, peret ta ei jäta. Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest. *Mu isamaa on minu arm, / ei teda jäta ma. L. Koidula.

alla jätma
kõnek hinda alandama, odavamalt müüma kui esialgu küsitud. *Kolmkümmend viis. Ja see on ilma ette küsimata. Alla ei jäta. I. Sikemäe. *..on alles hind! Aga ehk jätab alla? E. Rannet.

järele jätma

1. üle v. alles jätma, säilitama. Kõike ei jõutud ära tarvitada, muist jäeti järele. Sõda on linnast ainult varemed järele jätnud.
2. lõpetama, lakkama. Jäta kohe nutt järele! Mis te tülitsete, jätke järele! Võiks juba järele jätta, terve nädala on sadanud. Õpetajat nähes jätsid poisid jagelemise järele.
3. endast maha jätma. Põlevkivi jätab põlemisel järele rohkesti tuhka. *..kaob rõõm, mure, hool, / jätmata järele jälgegi, märki.. V. Ridala.

kahe silma vahele jätma vt silm [-a]

kinni jätma

1. kõnek õpilast v. õpilasi karistuseks v. järeleõppimiseks pärast tunde kooli jätma. Poiss jäeti kaheks tunniks kinni.
2. lehma tiinusajal lüpsmist lõpetama. Jätsime lehma kinni, nüüd pole piimatilkagi majas.

kuivale jätma vt kuiv

kõrvale jätma

1. midagi mitte arvesse võtma, mitte käsitlema. Tormas kõiki viisakusreegleid kõrvale jättes direktori kabinetti. Novellis on kõrvale jäetud kõik ebaoluline.
2. kedagi mitte rakendama, mitte kaasa haarama. *Ta ei suutnud mõista, kuidas võidi teda jätta kõrvale ettevõtte juhtimisest.. V. Gross.

maha jätma

1. loobuma, hülgama. Jättis joomise, suitsetamise, halvad kombed maha. Jättis pruudi, naise maha. Kindlustuste vöönd, kaevikud jäeti maha ja taganeti. Pääsuke jättis pesa maha. Öösiti jätab uni mu maha. Rõõmus meel ei jätnud teda iial maha. Mahajäetud maja.
2. mitte kaasa võtma. Pakid jätsime jaama maha ja läksime jalgsi hotelli. Auto läks bensiinivingu maha jättes liikvele. *Läinud aegade head, läinud aegade vead – / kõik jätame endast maha. A. Kaalep.
3. kõnek alla jätma. *Mina panen ehk pisut veel [hinnale] juurde ja teie jätate natuke jälle maha... P. Vallak. *Kas ei oleks piletimüüja nii hea ja jätaks piletilt maha...? J. Vahtra.

mitte kivi kivi peale jätma vt kivi

silmapaari vahele jätma vt silmapaar

vahele jätma
lünka jätma. Haige süda jättis lööke vahele. Jätab lugedes ebahuvitavad lõigud vahele. Pidi haiguse tõttu ühe kooliaasta vahele jätma.

vaka alla jätma vt vakk [vaka]

võta või jäta vt võtma

välja jätma

1. väljas olla laskma. Jätsin Antsu välja ootama. Jättis juuksetuka mütsi alt välja.
2. mitte kaasa arvama; välja lülitama. Sinu jätsime nimekirjast välja. Uues trükis oli laulust osa salme välja jäetud.

õhku rippuma jätma vt õhk

ära jätma
tegemata v. toimumata jätma. Täna jäeti viimane koolitund ära. Mõnikord on luuletustes kirjavahemärgid ära jäetud. Ärajäetud koosolek, etendus.

üle jätma
mitte kõike v. mitte lõpuni ära tarvitama; järele jätma (1. täh.) Lapsel on halb isu, kipub toitu üle jätma. Võta kõik, siin pole midagi üle jätta! Sain selle nüri kõpla, mis teised rohijad olid üle jätnud.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

aega maha võtma vt aeg

keret maha keerama ~ tõmbama vt kere

[kellelgi] kõri maha võtma ~ tõmbama vt kõri

mokk maha vt mokk

mööda külge ~ külgi maha jooksma vt külg

[kellegi, millegi ees] mütsi maha võtma, müts maha vt müts [-i]

[kelle(l)gi] nahka maha võtma ~ tõmbama vt nahk

[kellelgi] pead maha võtma vt pea

relvi maha panema vt relv

sarvi maha jooksma vt sarv

tähti taevast maha tooma vt täht